Tehisintellekt
Euroopa Liidu digitaalse identiteedi portfelli projekt on ambitsioonikas algatus, mis pole veel piisavalt tähelepanu pälvinud, kuid väärib kaalumist, kuna sellel on lähitulevikus olulisi mõjusid.
Eesmärk on rakendada kodanike jaoks universaalset digitaalset identiteedisüsteemi. Nagu plaanitud, saavad Euroopa kodanikud tasuta osta ja kasutada Euroopa Liidu digitaalse identiteedi rahakotti. See võimaldab neil pääseda juurde erinevatele avalikele ja erateenustele, mis põhinevad identiteedi kinnitamisel ja muude mobiilseadmetes rakendusse salvestatud mandaatide autentimisel.
Euroopa Liidu riigid peaksid pärast asjakohase õigusraamistiku rakendamist lansseerima esimesed ELi digitaalse identiteedi rahakotid 2026. aasta lõpuks. Need uued rahakotid, mis on üleeuroopalised, eristuvad praegustest riiklikest elektroonilistest identifitseerimissüsteemidest, kuna need tunnustavad kõik liikmesriigid.
Kuigi riiklikud elektroonilised identifitseerimissüsteemid on mõnes Euroopa riigis töötanud juba pikka aega, Eesti paistab silma digitaalse identiteedi liidrina. Alates 2021. aastast on piirkondlikud seadusandjad asunud looma aluse digitaalsele identifitseerimissüsteemile, mis toimiks kogu piirkonna ühtsel turul.
Seega, kuigi ühtset universaalset rahakotirakendust Euroopa Liidus laialdaseks kasutamiseks ei juurutata, on eesmärk kooskõlas piirkonna missiooniga luua süsteem, milles erinevad rahakotirakendused ühilduvad kõigis EL-i riikides. Digitaalne ühtne turg.
ELi digi-ID rahakott kõige jaoks?
Mugavus on Euroopa Liidu digitaalse identiteedi rahakoti loomise ilmselge motivatsioon.
Euroopa kodanikud saavad oma mobiilseadmetesse alla laadida rahakotirakenduse, mis võimaldab neil valikuliselt salvestada ja jagada oma identiteedi või vanuse kinnitamiseks olulisi mandaate. See digitaalne rahakott täidab identiteedikontrolli nii veebikeskkondades kui ka igapäevaelus ning toimib turvalise hoidlana ametlikele dokumentidele, nagu juhiload, arstiretseptid, haridust tõendavad dokumendid, passid jne. Lisaks lisatakse elektrooniliste allkirjade andmise võimalus.
Põhiidee on hõlbustada dokumendihaldust ja jätta meelde pangakaartide asukoht.
Siiski on ka teisi strateegilist laadi motiveerivaid tegureid, millega tuleb arvestada. Tänapäeval on tunnistatud andmete väärtust kiiresti areneval tehisintellekti ajastul. Poliitikad, mille eesmärk on vähendada takistusi ja hõlbustada teabe liikumist, kuigi nende tõhusus võib olla piiratud kodanike isikuandmete hankimise kontekstis, näiteks uute teenuste tellimiseks või tehingute tegemiseks, on strateegiaga kooskõlas.
Euroopa Liidu kontekstis on digivaldkonnas ulatuslik ja kasvav regulatiivne raamistik. Selles mõttes esitletakse üleeuroopalise elektroonilise identifitseerimise rakendamist kui äärmiselt kasulikku vahendit. Näiteks võib digitaalteenuste seadusega (DSA) kehtestatud veebipõhise haldusrežiimi teatud aspektide vastuvõtmist oluliselt hõlbustada, kui EL suudab luua universaalse, turvalise ja usaldusväärse digitaalse identifitseerimissüsteemi, nagu on välja pakutud. ELi digitaalse identiteedi rahakotiga. Selline lähenemine võib olla eriti asjakohane täiskasvanutele mõeldud sisuga veebisaitidele juurdepääsu kontekstis, kus täisealisuse kontrollimine digitaalse ID abil võiks tagada kasutajate privaatsuse.
Viimastel aastatel on Euroopa Liidu digipoliitika saanud olulise tõuke, mille eesmärk on kõrvaldada takistused andmete ringluse ja taaskasutamise teelt, sealhulgas üle sisepiiride. See saavutatakse Euroopa ühise andmeruumi infrastruktuuri ja eeskirjade loomisega. Universaalse digitaalse identifitseerimise rakendamine ELis, mis tagab kodanike privaatsuse ja autonoomia, võib julgustada eurooplasi rohkem teavet jagama, hõlbustades seega andmete liikumist nendesse strateegilistesse ruumidesse.
Oma 2020. aasta septembris liidu seisu puudutav kõne, tutvustas Euroopa Liidu president Ursula von der Leyen teistsugust lähenemist digitaalse rahakoti rakendamisele, tuues esile suurendades privaatsusriske kodanikele, kes peavad võrguteenustele juurdepääsuks pidevalt andmeid jagama. Digitaalne rahakott lahendab selle probleemi, lubades põhifunktsioonina valikulise andmete jagamise. EL tagab, et rahakoti kasutamine jääb kodanikele vabatahtlikuks, ning rõhutab selle võimet säilitada privaatsust, võimaldades kasutajatel säilitada kontroll ja valida, milliseid andmeid ja kellega nad jagada soovivad.
Euroopa Liit võiks saada kasu privaatsust kaitsvast lähenemisviisist üksikasjalikumate digieeskirjade väljatöötamisel. Nagu varem mainitud, võimaldaks see lähenemisviis kodanikel jagada oma kinnitatud vanust ilma oma identiteeti paljastamata, võimaldades rahakotirakenduse kasutajal anonüümselt juurdepääsu vanusepiiranguga teenustele. Digitaalsete teenuste direktiivi (DSA) kohaselt püüab EL panna rahakotid toetama laiemaid juhtimiseesmärke, mis võivad hõlmata rangemate vanusekontrolli nõuete rakendamist alaealistele sobimatu sisuga teenuste puhul, kui privaatsuse säilitamise tehnoloogia on saadaval.
Euroopa Liit on vaielnud muud võimalikud digitaalse rahakoti kasutusstsenaariumid. Üks neist oleks korterite üürimise kontekstis, kus kodanik saaks kuni lepingu allkirjastamiseni potentsiaalse omanikuga oma isikut avaldamata jagada kontrollitud infot oma üüriajaloo kohta. Teine stsenaarium oleks see, et inimene, kellel on mitu pangakontot erinevates Euroopa Liidu riikides, saaks kasutada digitaalset rahakotti tehingute autoriseerimise lihtsustamiseks.
Veebiteenused peavad aktsepteerima üleeuroopalist mandaati, mis on positsioneeritud Euroopa alternatiivina väljakujunenud kaubanduslikele digitaalse identiteedi võimalustele, nagu näiteks suurte tehnoloogiaettevõtete, nagu Apple ja Google, pakutavad ühekordse sisselogimise mandaadid.
Väljakutsuv suur tehnoloogiline andmete juhtimine
Selle taustal tegelevad kogu bloki seadusandjad murega suurtele platvormiettevõtetele üle antud võimsuse pärast, võttes arvesse nende omanduses ja hallatavas kriitilises digitaalinfrastruktuuris.
Euroopa Liidu digitaalse identiteedi rahakoti ettepaneku vastuvõtmine komisjoni poolt koroonaviiruse pandeemia ajal ei ole üllatus, arvestades huvi rakenduste vastu, mis võivad näidata inimeste COVID-19 vaktsineerimise staatust. Rahvatervise kriis on toonud esile asümmeetrilise võimudünaamika seadusandjate ja mobiiltehnoloogia infrastruktuuri kontrollivate suurettevõtete vahel. Ettevõtted, nagu Apple ja Google, mängivad määravat rolli COVID-19-ga kokkupuutumise teavitusandmete jagamise reguleerimisel, ulatudes mõnikord nii kaugele, et alistavad valitsuse eelistused.
Universaalse elektroonilise ID-rahakoti kontseptsioon on tihedalt seotud Euroopa Liidu algatusega edendada digitaliseerimist kui majanduse parandamise vahendit. Lisaks strateegilistele digitaalse suveräänsuse kaalutlustele tehakse ettepanek, et universaalne ELi ID võiks suurendada võrguteenuste tõhusust ja aktsepteerimist, suurendades seeläbi tootlikkust, eeldusel, et süsteem on korralikult rakendatud ja usaldusväärne ning rahakotte on lihtne kasutada.
See on kindlasti oluline väide. Euroopa Liidu universaalse identifitseerimissüsteemi nägemuse realiseerimiseks tekivad olulised tehnilised väljakutsed.
Turvalisus ja privaatsus on iga identiteedi- ja autentimissüsteemi põhielemendid. Turvalisus on nende süsteemide nõuetekohaseks toimimiseks hädavajalik, samas kui eraelu puutumatus on kodanikega suhtlemisel ülioluline. Kodanikke on vaja veenda rahakotti kasutama, vältides projekti muutumist tarbetuks kuluks.
Kehv rakendamine kujutab endast ilmset ohtu, mida tõendab puuduliku riikliku elektroonilise identifitseerimise süsteemi vähest kasutuselevõttu. Rahakotirakenduste edu tagamiseks on ülioluline, et need oleksid nii leidlikud ja hõlpsasti kasutatavad kõigis ette nähtud stsenaariumides, kui ka neil oleks kõrged turva- ja privaatsusstandardid. See eeldab projekti toetavate osalejate tervikliku ökosüsteemi olemasolu, sest vastasel juhul ei integreerita kasutajaid sellesse.
Digitaalse identiteedi valdkonnas pärineb konkurents tavapärastest platvormi ettepanekutest, mis on juba kaasatud, näiteks suvand "Logi sisse Google'iga". Kahjuks trumpab mugavus ja kasutuslihtsus võrgukeskkonnas sageli privaatsusmure.
Privaatsuskaitse võib takistada ettepaneku vastuvõtmist. Pärast ettepaneku avalikustamist tekkis kahtlus, kas Euroopa Liit võiks rakendada universaalset identifitseerimise infrastruktuuri, kusjuures mõned analüütikud mainisid Hiina mudeliga sarnase sotsiaalse kontrolli suurendamise võimalust. Seetõttu on edu saavutamiseks ülioluline usaldusväärse tehnilise arhitektuuri olemasolu, mis kaitseb kodanike andmeid.
Saadaval 2030. aastal
Universaalne kättesaadavus aastaks 2030 on jätkusuutlikkuse ja arengu valdkonna ülitähtis eesmärk.
Euroopa Liidu digitaalse identiteedi rahakoti süsteemi käivitamine on mitu aastat kestnud ulatusliku ettevalmistustöö tulemus. Siiski on veel arvukalt katseid, standardite määratlemist ja juurutamise elluviimist.
Siiani on blokk loonud koostalitlusvõimeliste rahakottide õigusraamistiku Euroopa Liidus, täpsemalt Digitaalse identiteedi määrus mis jõustus selle aasta mais. Käimas on töö turvalise tehnilise arhitektuuri, ühtsete standardite ja spetsifikatsioonide väljatöötamiseks, kuid ühtset spetsifikatsiooni pole veel kehtestatud. ELi ühine tööriistakast. komisjon on GitHubis avaldanud arhitektuuriviite, kus kood on avatud lähtekoodiga. Euroopa Liidu eesmärk on, et ökosüsteemi infrastruktuur põhineks ühistel standarditel, et edendada usaldust ja omaksvõttu.
Blokk teeb elluviimiseks koostööd tööstuse ja avaliku sektori sidusrühmadega suuremahulised piloodid selleks, et hinnata kavandatud tehnilisi kirjeldusi.
Järgmistel aastatel on hädavajalik suurendada katendi hulka mitmete rakendusmeetmete abil, mis kinnitavad põhilisi tehnilisi aspekte. Vaatamata võimalikele tagasilöökidele on Euroopa Liit käivitanud olulise algatuse nõuetekohase rakendamise tagamiseks. Hinnanguliselt on esimesed rahakotid saadaval paari aasta pärast, kuid prognooside kohaselt on ligikaudu 450 miljoni EL-i kodaniku universaalne juurdepääs süsteemile reaalsus alles 2030. aastal.
